Mbabba ladde / Phacochère

 

 

Mots-clés: peul, pulaar Fuuta Tooro, pular Fuuta Jaloo — littérature enfantine, imagier, animaux sauvages, phacochère — blasons.
Auteurs: Bénédicte CHAINE-SIDIBÉ, Aliw MOHAMMADU, Mammadu Abdul SEK
Image: Étienne SOUPPART
Son: Pierre AMIAND
Descriptif: Texte d’un imagier inspiré d’un genre oral peul, jobbitooje « blasons » (Cameroun). Oralisé après publication par l’association Timtimol.
Référence: Bénédicte CHAINE-SIDIBE, Aliw MOHAMMADU, Mammadu Abdul SEK, Kulle ladde [Animaux de la brousse — Illustrations d’Étienne SOUPPART], Paris, Timtimol, 2009, 26 p. [Prix Kadima 2008].

 

 

 

Version Foûta Tôro

Hay miin, miɗo wi’ee Mbabba ladde. Won e Fulɓe mbi’ata mi ko ngirja, walla ngiroowu, walla gaduuru ladde. Nyiiƴe am ɗee ina nanndi e nyiiƴe nyiiwa, kono ɗe am ɗee ko tokoose. Miɗo yiɗi tallaade e ɓookere. Mi alaa woɗa e nyaamde, kono neɗɗo nyaamataa kam. — p. 17

 

Moi aussi on m’appelle Âne sauvage. Mais également phacochère ou cochon sauvage. Mes défenses ressemblent à celles de l’éléphant, sauf qu’elles sont bien plus petites. J’aime me rouler dans la boue. Je mange de tout, je ne m’interdis rien, mais on ne mange pas ma chair.

 

My name is also Wild Donkey, and warthog or wild hog. My tusks are like those of the elephant; however, they are much smaller. I love splashing about in mud. I eat everything, I do not refrain from any food, but my flesh is not to he eaten.

 

Lecture normale

 

Lecture didactique

 

Version Foûta Djallon

Hay min, miɗo wi’ee Mbabba ladde. No woodi Fulɓe woɓɓe wi’ay ɓe lam ngirja, walla ngiroowu, walla gaduuru ladde. Nyiiƴe am ɗen ene nanndi e nyiiƴe nyiiwa, kono kanje ko tokoose. Miɗo yiɗi tallagol e loope. Mi alaa woɗa e nyaamdu, kono neɗɗo non nyaamataa lam. — Tijjaani Maalun Bari